Kas eelmise omaniku võlad korteriühistu ees lähevad minule üle?

Jah, sissenõutavaks muutunud võlgade eest vastutad käendajana korteriomandi väärtuse ulatuses (KrtS § 43). Võta enne ostu juhatuselt tõend võlgade kohta.

Kas korteriühistu liikmeks olemine on kohustuslik?

Jah: ühistu tekib iseenesest ja kõik maja korteriomanikud on seaduse järgi selle liikmed (KrtS § 1, § 16).

Mis on remondifond ja kes selle üle otsustab?

Remondifondi maksete suurus on kirjas majanduskavas: selle koostab juhatus ja kinnitab üldkoosolek (KrtS § 41).

Kuidas otsustab korteriühistu remondilaenu võtmise?

Kui laen koos varasematega ületab eelmise aasta kulud, on vaja erilist häälteenamust (KrtS § 35–36). Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohalolijatel on üle poole häältest ja osadest.

Juhend

Korteriühistu

Korteriühistu tekib iseenesest, kui maja on jagatud korteriomanditeks, ja kõik korteriomanikud on seaduse järgi selle liikmed. Omanikud maksavad iga-aastase majanduskava alusel, tavaliselt oma kaasomandi osa järgi. Korteri ostja vastutab eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud võlgade eest ühistu ees — korteriomandi väärtuse ulatuses.

Kes on liige ja kuidas makseid arvestatakse

Korteriühistu tekib iseenesest, kui maja on jagatud korteriomanditeks; selle liikmed on seaduse järgi kõik maja korteriomanikud (KrtS § 1, § 16).

Omanikud tasuvad majandamiskulude ettemakseid iga-aastase majanduskava alusel, tavaliselt oma kaasomandi osa suuruse järgi; põhikiri võib ette näha ka muu korra, näiteks tegeliku tarbimise järgi (KrtS § 40).

Majanduskava koostab juhatus ja kinnitab üldkoosolek; selles on muu hulgas reservkapitali ja remondifondi maksete suurus (KrtS § 41). Reservkapital peab olema vähemalt 1/12 eeldatavatest aastakuludest (KrtS § 48).

Võlad korteriühistu ees

Korteri ostja vastutab ühistu ees käendajana eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud võlgade eest — korteriomandi väärtuse ulatuses (KrtS § 43). Seepärast võetakse enne ostu juhatuselt tõend võlgade kohta.

Ühistul on korteriomandi võlgade tagamiseks seadusjärgne pandiõigus — selle korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude ulatuses (KrtS § 44).

Maksete hilinemise eest võib ühistu nõuda viivist ja sissenõudmistasu: kuni 30 € kuni 500 € võla korral, kuni 40 € 500–1000 € võla korral ja kuni 50 € üle 1000 € võla korral (KrtS § 42). Kui omanik ei ole üle 3 kuu tasunud summat, mis võrdub 6 kuu kuludega, võivad teised omanikud nõuda tema korteriomandi võõrandamist (KrtS § 32).

Kuidas otsuseid tehakse

Tavalisi küsimusi — jooksev remont, teenuslepingud, hoone kindlustus, energiaaudit ja energiamärgis — otsustatakse häälteenamusega. Laen, mis koos varasematega ületab eelmise aasta kulud, nõuab erilist häälteenamust (KrtS § 35–36).

Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohalolijatel on üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (KrtS § 20).

Korduma kippuvad küsimused

Kas eelmise omaniku võlad korteriühistu ees lähevad minule üle?: Jah, sissenõutavaks muutunud võlgade eest vastutad käendajana korteriomandi väärtuse ulatuses (KrtS § 43). Võta enne ostu juhatuselt tõend võlgade kohta.
Kas korteriühistu liikmeks olemine on kohustuslik?: Jah: ühistu tekib iseenesest ja kõik maja korteriomanikud on seaduse järgi selle liikmed (KrtS § 1, § 16).
Mis on remondifond ja kes selle üle otsustab?: Remondifondi maksete suurus on kirjas majanduskavas: selle koostab juhatus ja kinnitab üldkoosolek (KrtS § 41).
Kuidas otsustab korteriühistu remondilaenu võtmise?: Kui laen koos varasematega ületab eelmise aasta kulud, on vaja erilist häälteenamust (KrtS § 35–36). Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohalolijatel on üle poole häältest ja osadest.

See on üldine teave, mitte õigusnõuanne: vaidluse korral pöördu juristi või notari poole.

Allikad: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), Riigi Teataja. Kontrollitud 26.10.2026.

Küsi Mikult: Korteriühistu

Mikk vastab meie kontrollitud faktide ja seaduse põhjal. Kes on Mikk?