Kuidas käib korteri ostmine Eestis
Korterit või maja saab Eestis osta ainult notari juures ning omanikuks ei saa sa allkirjastamise ega maksmise päeval, vaid siis, kui sind kantakse kinnistusraamatusse. Notar kontrollib õigusi ja dokumente, aga mitte korteri seisukorda — selle ja korteriühistu võlad pead enne tehingut ise üle vaatama.
Mida enne tehingut kontrollida
Vaata objekt üle e-kinnistusraamatus: kes on omanik, kas on hüpoteeke, keelumärkeid ja servituute. Alates 15.01.2025 maksab üks päring 2 €. Otsida saab aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi, aga mitte omaniku nime järgi.
Küsi korteriühistu juhatuselt tõend võlgade kohta. Eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud võlad korteriühistu ees lähevad ostjale üle käendajana — korteriomandi väärtuse ulatuses (KrtS § 43).
Tehnilist seisukorda — katust, torusid, elektrit, niiskust — notar ei kontrolli. See on ostja mure.
Mida notar teeb
Notariaalselt tõestatakse nii müügileping kui ka asjaõiguslik leping omandi üleandmiseks (AÕS § 119 ja § 120). Lepingu projekti koostab notar ise ja saadab selle pooltele ette. Kõik kokkulepped — üleandmise aeg, mis jääb korterisse, teadaolevad puudused — tuleb lepingusse kirja panna.
Notar kontrollib kinnistusraamatu andmeid, poolte isikut ja volitusi ning seda, kas on vaja abikaasa, kaasomaniku või panga nõusolekut. Ta peab välja selgitama ka raha päritolu: ostja täidab küsimustiku ja temalt võidakse küsida konto väljavõtet. Kuni raha allikas ei tundu usutav, tehingut ei tõestata.
Tehingu saab tõestada ka kaugtõestamisega videosilla kaudu või segamini. Sellest tuleb notarile varakult teada anda.
Raha, laen ja kulud
Raha liigub sageli notari deposiitkonto kaudu: see laekub kontole enne tehingut ja müüjale makstakse see välja alles kokkulepitud tingimustel, näiteks pärast ostja kandmist kinnistusraamatusse või vana hüpoteegi kustutamist.
Notari tasu raha deposiiti võtmise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 6,39 €, millele lisandub käibemaks. Lisaks notaritasule tehingu eest tuleb maksta riigilõivu kinnistusraamatu kande eest; mõlemad summad sõltuvad hinnast ja hüpoteegi suurusest.
Kui ostad laenuga, hangi kõigepealt panga otsus. Hüpoteek panga kasuks seatakse sama notari juures koos ostuga.
Pärast allkirjastamist: kanne ja üleandmine
Dokumendid saadab kinnistusraamatusse notar ja tehtud kandest tuleb teade e-postiga. Sellest hetkest oled omanik.
Korteri üleandmisel koostatakse tavaliselt üleandmise-vastuvõtmise akt arvestinäitudega ja seejärel vormistatakse ümber kommunaalteenuste lepingud.
Korduma kippuvad küsimused
- Millal saan korteri omanikuks?
- Mitte allkirjastamisel ega maksmisel, vaid pärast kannet kinnistusraamatusse. Dokumendid saadab sinna notar ja kandest tuleb teade e-postiga.
- Mida notar korteri ostul kontrollib?
- Kinnistusraamatu andmeid, poolte isikut ja volitusi, seda, kas on vaja abikaasa, kaasomaniku või panga nõusolekut, ning raha päritolu. Korteri tehnilist seisukorda notar ei kontrolli.
- Kui palju maksab kinnistusraamatu päring?
- Alates 15.01.2025 maksab üks e-kinnistusraamatu päring 2 €. Otsida saab aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi, aga mitte omaniku nime järgi.
- Kas korterit saab osta notari juurde minemata?
- Jah, tehingu saab tõestada kaugtõestamisega videosilla kaudu või segamini. Sellest tuleb notarile varakult teada anda.
See on üldine teave, mitte õigusnõuanne: vaidluse korral pöördu juristi või notari poole.
Allikad: Asjaõigusseadus (AÕS), Riigi Teataja; Notarite Koda: kinnisvaratehingud; Notarite Koda: notariaalne hoiustamine; ERR, 14.11.2024: e-kinnistusraamatu päring 2 eurot, nime järgi otsing kaob (jõust. 15.01.2025); Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), Riigi Teataja. Kontrollitud 26.10.2026.
Küsi Mikult: Kuidas käib korteri ostmine Eestis
Mikk vastab meie kontrollitud faktide ja seaduse põhjal. Kes on Mikk?